Tänulikkuses

Teeme ikka oma igapäevaseid töid ja toimetusi ning püüame seda teha kogu hingest. On hea tunne, kui vahel saame tänuliku kirja .

Aitäh kuulamast ja kaasamõtisklemast! Aitäh kirjutamast ja oma tundeid ja mõtteid jagamast!

Jagame tänulikkuses seda kirja oma lehel, et julgustada neid huvilisi, kes seni veel kahelnud on. Kirja autorilt on avaldamiseks luba saadud.

 

Tere Anne ja joogakaaslased!

 

Tahtsin juba eile õhtul peale meie filosoofia-teemalist tundi kirjutada Annele, et teda tänada! Minu jaoks on niivõrd oluline selline filosofeerimine ja naudin täiega kõike, mida Annel meile öelda on. Seega need 10 vs 90% on minu jaoks just õige jooga-osakaal. Kui veel mingid hädad oma füüsilises kehas vaevamas, olen eriti aldis urgitsema iseenda mõttemaailmas ning kuulama Õpetajat! Ju ma toidan nii ka oma füüsilist keha?

 

Muutuv maailm tekitab vastuolusid materiaalse ja vaimse vahel, see on ilmselge. Kui pinged süvenevad, on tagajärjeks katastroof – ökoloogiline, eetiline, hingeline. Minu arusaam ongi, et materiaalne tasand saabki olema katastroofi põhjuseks, mitte pole selle tasandi häving ise mingi katastroof. See on meie ühiskonna tee – kapitalikummardajate tee, oleme tõstnud materiaalsed „väärtused“ kõrgemale inimhingedest (jooga-kultuuris see ju nii pole). Ühiskondlikke protsesse pole enam võimalik muuta pelgalt hingejõul, oleme liialt kaugele jõudnud oma sellelaadses materiaalsete väärtuste loomise/kummardamise arengus.

 

Millegipärast pole mul endal enam hirmu sellise „arengu“ (või peetuse või katastroofi) ees (noorest peast oli küll – võidurelvastumine, vihmametsad, külm sõda, fossiilsed kütused, raha, kriisid, jne), ju loodusseaduste teadvustamine on muutnud ka sellesama katastroofi-paratamatuse minu peas realistlikumaks.

Selline siis minu, väikese inimese, arvamus. Ja positiivsus pole selle teadmise kõrval minus mitte kuhugi kadunud! Saan muuta vaid iseennast (kas alati ongi vajalik?), maailm muutub ka ilma minuta! Noortel peaks aga olema stiimulit muutmaks väärtushinnanguid – millegipärast on laias plaanis seda jube raske praegu märgata, vaid kiirus, väline efekt, materiaalsus. Ja taustaks räägib keegi hooldekodukohtadest, väärikast vananemisest. Sellisel puhul tekib hirm …

 

Aitäh, et lugesite ja küll on tore, et meil Anne on, kes meid keha liigutamise vahepeal ka mõtlema paneb.